Müoopia esinemissagedus: kas meil on põhjust muretsemiseks?

Abstract

Müoopia ehk lühinägevus on kogu maailmas sageli esinev refraktsioonihäire. Globaalselt on müoopia esinemissagedus viimastel aastakümnetel märkimisväärselt suurenenud, ulatudes epideemilisele tasemele Ida- ja Kagu-Aasias. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja Brien Holden Vision Institute’i andmetel esines 2000. aastal lühinägevust 23%-l maailma rahvastikust, 2016. aastal avaldatud prognoosi kohaselt on 2050. aastaks 50% maailma rahvastikust lühinägevad. Viimaste avaldatud uurimistööde kohaselt on müoopia esinemissageduse kasv Euroopa riikides väiksem kui Aasia riikides; Põhjamaades võrreldes teiste maailma piirkondadega minimaalne või püsib muutusteta. Siinses ülevaates on kirjeldatud 2016., 2025. ja 2026. aastal ilmunud publikatsioonide põhjal lühinägevuse esinemissagedust ja selle ajalist trendi maailmas ning eraldi Hiinas, Euroopas ja Soomes. Müoopia levimust Eestis on eri aegadel põhjalikult uuritud. Eesti müoopia levimuse andmed pärinevad 19. sajandi lõpust ja aastatest 1956–1988, hiljem on müoopia esinemissagedust Eestis vähe uuritud. Asetades Eesti olemasolevad müoopia levimuse andmed konteksti Soome andmetega, on võimalik analüüsida müoopia levimuse ajalist trendi ka Eesti rahvastikus. Me ei pea kartma lühinägevuse epideemilist levikut nagu Aasias, tõenäolisem on selle levimuse ajatrend, mis sarnaneb Soome ja teiste Põhjamaadega, kus müoopia esinemissagedus pole viimaste aastakümnete jooksul suurenenud.